Mida teeb Eesti Pagulasabi Liibanonis ja Jordaanias? Küsimustele vastab Istanbulis baseeruv projektikoordinaator Hille Hanso.
“Lõime Liibanonis koos kohaliku partneriga SAWA For Development and Aid süüria põgenikele sotsiaalse ettevõtte Master Peace, mis toetab nende iseseisvat toimetulekut. Projekti eesmärk on pakkuda Bekaa orus äärmiselt armetutes tingimustes elavatele inimestele tööd ja sissetulekut. Neil on seadusega keelatud Liibanonis töötada, välja arvatud mõned vähesed erandid. Sotsiaalne ettevõte hakkas tegutsema kahes suunas – kõrgetasemeliste käsitöörõivaste loomine ning mööbli ja puittoodete tootmine. Eesmärk on tagada põgenikele oma tooteid turustades püsiv sissetulek. Koostööprojekt osutus ootamatult edukaks. Bekaa orus on palju andekaid inimesi ning pärast nende koolitamist asuti liibanoni disaineri Hazem Kaisi käe all tootma riideid, mida kannavad nüüdseks inimesed mitmel pool maailmas.” (Jälgi neid Instagramis: @themasterpeace_)
“Eesti rahastus sellele projektile on hetkel lõppenud, kuid sotsiaalne ettevõte jõudis meie suureks rõõmuks muutuda aasta jooksul pool-autonoomseks, teha hulgaliselt promoüritusi ja müüa arvestatava hulga tooteid. Kannan neid isegi! Me näeme Masterpeace’il palju potentsiaali ja meil on järgmisteks rahastusperioodiks häid ideid, kuidas toetada Master Peace’i, et sotsiaalne ettevõte muutuks täiesti iseseisvaks,“ selgitab Hanso. „Saavutasime sellise aja jooksul ootamatult häid tulemusi. Oleme ka vägu uhked, et meie partnerorganisatsiooni juht Rouba Mhaissen sai hiljuti prestiižse Rafto inimõiguste kaitse auhinna teenete eest süüria kogukonna abistamisele Liibanonis.”
Hanso sõnul on ka Jordaania projekt täies hoos: “Valime Jordaanias inimesi haavatavatest kogukondadest väikeettevõtluse toetamise projekti. Kõigepealt esitavad nad meile enda nägemuse jätkusuutlikust ärist. Piirkonnad, mida katame, on Mafraq, Zaatari ja samuti Irbidi ümbrus, mis on põgenikekriisi tõttu kõige keerulisemas olukorras. Seejuures on suurem osa meie toetuse saajatest naised, nii Süüriast põgenenud inimesed kui ka kohalikud haavatavad grupid; see aitab kaasa naiste jõustamisele regioonis.“
Ta lisab, et kohaliku meeskonna väljavalitud inimesed läbivad põhjaliku ettevõtluskoolituse. „Koolituse käigus täiendavad nad oma äriideed ning lõppotsusest sõltub, kas nad saavad alustamistoetuse. 16 inimest on oma ärid juba püsti pannud, osa on koolituse lõppjärgus. Neile soetame vajalikud töövahendid. Näiteks on alustanud üks maiustusteäri, mis varem nikerdas tööd teha käsitsi ja väikses mahus. Pärast meie koolituse läbimist ja vajalike töövahendite soetamist said nad tootmist suurendada ja tagada vajaliku toiduohutuse. Need naised suudavad nüüd oma tooteid müües tagada peredele piisava sissetuleku.“
Et kogu seda tegevust järje peal hoida, osales Hille novembris Beirutis humanitaarabi projektide monitoorimise ja hindamise koolitusel. Hille leiab, et praktilisi kogemusi on väga vaja aeg-ajalt teoreetiliselt raamistada: “Projektide monitoorimise ja hindamise oskus on oluline, sest aitab kogu tööd tervikuna näha. Alusinfo kogumine, logframe’id, raporteerimine ja mõju hindamine – see on omaette teadus.” Ta leiab, et koolituse boonuseks on võimalus õppida Liibanoni kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonide kogemustest, kes on pidevalt ise tööpõllul abivajajatega kontaktis. “Lähis-Idas muutub poliitiline ja julgeolekuolukord üleöö. See eeldab nii humanitaarabi organisatsioonidelt kui ka doonoritelt teatud paindlikkust. Koolitusel õpitu aitab infot efektiivsemalt koondada ja edastada,” ütles ta.
Nii Eesti Pagulasabi elluviidavat humanitaarprojekti Jordaanias ja Liibanonis kui ka organisatsiooni võimekuse tõstmist humanitaarabi vallas toetab Välisministeerium. Aitäh!
